Luure- ja turvateenuste seadus, mida tuntakse ka kui "lohisevat seadust", on toetajate ja vastaste seas ägedaid emotsioone seganud juba üle aasta. 21. märtsil võime minna valima, et anda oma arvamus luure- ja turvateenuste seaduse kohta, kuid isegi see referendum on vastuoluline. Aga IPH jälle ja mille poolt peate hääletama? Lühidalt: mis on pukseerimisseadus?
Pukseerimisseadus ei ole iseseisev seadus, vaid olemasoleva luure- ja turvateenuste seaduse muudatus, mis pärineb 2002. aastast. Valitsuse (ja luureteenistuste endi) sõnul vajab see seadus ajakohastamist, et see oleks rohkem kooskõlas meie tänase suhtlemisviisiga. Isegi oponendid on sellega üldjoontes nõus. Sellest hoolimata on ISS-i seadus äärmiselt vaieldav, eriti seaduse mõne konkreetse osa tõttu. Vastased sooviksid seda arutada, kuid arutelu domineerib nüüd küsimus, kas lohistamisseadust peaks üldse kasutusele võtma. Kehtiva seaduse kohaselt on luure- ja turvateenistustel lubatud puudutada ainult kaabliühenduseta sidet (näiteks satelliidiühendusi) ilma sihtimiseta. Pealtkuulamine on lubatud ainult siis, kui neil on ettekujutus sellest, keda nad pealt kuulavad: kraan peab olema suunatud konkreetselt inimesele. Kuid tänapäeval liiguvad peaaegu kõik andmed kaabellevivõrkude kaudu (näiteks kiudoptilised või vaskkaablid), seega tuleb seadust venitada, et seda saaks ka sihtmärgita puudutada. Kogu digitaalsuhtlust koheldakse siis võrdselt.
Traal
Uus seadus võib arvestada palju vastupanu, kuna erinevus on suunatud ja suunamata kraanide vahel. Kehtiva seaduse kohaselt võib kahtlusaluseid pealt kuulata ainult sihipäraselt, nii et kui on selge kahtlus. Uute volituste korral lubatakse luureteenistustel läbi viia ka sihipäratu otsing. Seetõttu tuleb traali ja pukseerimise mõisteid nii sageli ette: vastased kardavad, et AIVD või MIVD viskab sellise traali varsti välja ja alles siis, et teada saada, kas keegi on midagi ebaseaduslikku teinud. Midagi sellist on ka eesmärk: näiteks luureteenistused tahavad mustrite leidmiseks teha suurandmete analüüse, näiteks helistada korduvalt Süüria numbritele. Või pealtkuulamise teel kogu naabruskonnale, kus teatavasti elavad näiteks Süüria-poolsed inimesed. Neile antakse ka võimalus koguda andmeid erinevatest kolmandate osapoolte andmebaasidest ja koondada need kokku andmekaevandamiseks.
Garantiid
Õnneks on seaduses mitmeid kaitsemeetmeid, et vältida selliste volituste kuritarvitamist - vähemalt teoreetiliselt. Näiteks andmed, mis pole asjakohased, tuleb võimalikult kiiresti kustutada ja hävitada. Maksimaalne säilitamisaeg on kehtestatud ka salvestatavate andmete jaoks: see on kolm aastat. Vastaste arvates on see väga pikk. Kõige olulisem tagatis on moodustatav uus läbivaatamiskomisjon. "Hindamiskomitee võimude kasutuselevõtt" (TIB) koosneb kolmest isikust, kes peavad kindlaks tegema, kas uue kraani kasutamine on seaduslik. Torkab silma, et tehniliseks eksperdiks määratakse teiste seas ka Ronald Prins. Prins on valitsuse turvatöötaja Fox-IT endine omanik ja endine AIVD'er - mitte kõige erapooletuim inimene. Muide, TIB peab koosnema kahest kohtunikust või endisest kohtunikust ja tehnilisest eksperdist. Lisaks TIB-le teostab seaduse järgi järelevalvet "luure- ja turvateenuste järelevalve komitee" (CTIVD), nagu nimigi ütleb. See tähendab, et kodanikud saavad esitada kaebusi ja et regulaarselt hinnatakse, kuidas Wiviga asjad käivad ja mida võib vajada kohandamist.
Üksikasjad
"Lohistamise" ja järelevalve osas on palju teha, kuid palju kritiseeritakse ka seaduse vastuolulisi osi. Näiteks märgivad riiginõukogu ja Hollandi andmekaitseamet, et CTIVD ja TIB järelevalve- ja hindamiskriteeriumid ei ole piisavalt läbipaistvad ja ebaselged. Pealegi pole kaasatud ühtegi kohtusüsteemi ning siseminister on lõpuks vastutav ja võib ignoreerida CTIVD nõuandeid. See muudab seaduse teoreetiliselt vastuvõtlikuks poliitilisele päevakorrale. Riiginõukogu sõnul on arukam laiendada CTIVD järelevalvevolitusi. Kolmeaastane säilitamisperiood oleks samuti liiga pikk, ilma et see oleks vajalik. Wiv'i kohaselt antakse luureteenistustele ka "häkkimisjõud", sama mis politsei ja kohtusüsteemi jaoks varem arvutikuritegevuse seadusest III eemaldati "liiga palju eraelu puutumatuse rikkumise" tõttu. Häkkimisasutusega saavad AIVD ja MIVD peagi arvuteid häkkida ja kahtlusaluste pealtkuulamiseks pahavara installida.
Toetajad ja vastased
Esindajatekoja suuremad parteid on aastaid arutanud volituste laiendamise üle ja eelmise VVD-PvdA kabineti alusel läks seadus läbi koja (de). Eriti endine siseminister Ronald Plasterk ütles sageli, et seadus on vajalik. Kuid kasvab ka poliitikute rühm, kes pole selle laienemisega nõus. Eriti SP ja Party For The Animals ning K66 Ver66st D66-st olid häälekad vastased.
Väljaspool poliitikat on palju rohkem oponente, kes kõik on uute võimude vastu vastuväiteid esitanud. Loomulikult hõlmab see silmapaistvaid privaatsuse eestkõnelejaid nagu vabaduse ja eraelu puutumatuse esimesed esindajad, kes nimetavad seadust vastavalt "avatud demokraatias paigast ära" ja "täiesti totalitaarseks". Lisaks allkirjastas 29 silmapaistvast teadlasest koosnev rühm esindajatekojale avatud kirja, et ei nõustu seadusega. Silmatorkavam on see, et autoriteetne kohtute nõukogu, riiginõukogu ja Hollandi andmekaitseamet avaldasid ka ägedat kriitikat, mida ei võetud arvesse.
Rahvahääletus
Lohiseaduse ümber käinud poleemikat kiirendas rahvahääletus, mille korraldas hulk üliõpilasi, võimaldades meil minna 21. märtsil valima. Eelmisel aastal algatas rühm õpilasi pukseerimisseaduse vastu avalduse, mis kogus (päevakajaliste programmide Zondag Met Lubach vähese abiga) piisavalt hääli. Selle pärast tekkis kohene kära, sest valitsus juba märkis, et ignoreerib igal juhul võimalikku ei.
Kohtuprotsessid
Seetõttu näib juba praegu, et luure- ja turvateenuste seaduse muudatused võetakse lõpuks vastu, vaatamata igasugusele kriitikale. Paljud oponendid on juba teatanud, et esitavad hagi vähemalt seaduse teatud osade suhtes - kui see saab lõplikuks. Näiteks Hollandi Ajakirjanike Liit, inimõiguste ja eraelu puutumatuse juriidiline komitee soovivad kõigepealt pöörduda kohtusse, kuigi ametlikke kohtuasju pole veel algatatud.
Suur küsimus on muidugi see, kuidas on parim viis referendumil hääletada. Igal juhul ei tundu "ei" -hääletus kuigi tõhus: Buma valitsusparteist CDA on oma avalduses kõige häälekam, et seda tulemust ignoreerida. Vastuhääl pole siiski kadunud. Privaatsusgrupid võivad sellist tulemust kasutada valimistel laskemoonana ja paljudes tulevastes kohtuvaidlustes vastuoluliste elementide vastu, nagu näiteks pikk säilitamisperiood, häkkimisamet või andmebaaside kaevandamine. Pealegi näivad valitsuserakonnad kasutavat kampaaniataktikat, mis peaks sellel teemal peetud sisulistest aruteludest nõelama. Nii et hääletus ei pruugi tingimata kaotsi minna.
Muudatused
Alates Wiv-i esimesest arvest on eri osapooled seadust palju kritiseerinud. Pakkujatest inimõiguste organisatsioonide ja isegi Riiginõukoguni. Isegi CTIVD, mis teostab järelevalvet AIVD ja MIVD üle. On silmatorkav, et paljud kriitikud nõustuvad, et AIVD-le tuleks anda rohkem mõjuvõimu, kuid et seadus on seda läbi elamas. Mõni kriitiline erakond oli esitanud seaduse muutmiseks muudatusettepanekud, mõned näited:
* Traali kustutamine / piiramine
* Lühem säilitamisaeg
* Välisteenistustega vahetamine puudub / piiratud
* Traali andmetele ranged juurdepääsureeglid
* Ei tohi häkkida füüsilistesse seadmetesse (nt insuliinimõõtur või südamestimulaator)
* Piirake kolmanda osapoole häkkimisvõimalusi
* Teenusepakkujate andmete päringute läbipaistvuse aruandlus
Ainus muudatus, mis esindajatekoja kaudu tuli, puudutas krüpteerimist. Sideteenuste pakkujad ei pea turvateenustele juurdepääsu võimaldamiseks piirama teenuse turvalisust (krüptimist).
Ajaskaala
2. detsember 2013
2. juuli 2015
Eelnõu esimene eelnõu avaldati, millele järgnes kahekuuline konsultatsiooniaeg.
2. september 2015
1. aprill 2016
Eelnõu muudeti, kusjuures pealtkuulamiskulud ei kuulu enam teenuseosutajate kanda.
21. september 2016
28. oktoober 2016
15. detsember 2016:
Muu hulgas Amnesty Internationali ja Hollandi andmekaitseameti tugev kriitika.
7. veebruar 2017
14. veebruar 2017
11. juuli 2017
1. november 2017
21. märts 2018
1. mai 2018
Teavitama?
Bits of Freedom on loonud (üsna ligipääsmatu) valimisjuhendi: www.gewrekjijdegrens.nl. AIVD saidil saate rohkem teada seaduse enda kohta, samal ajal kui www.geensleep.net kaardistab kriitilised punktid.
